KAZU HIV/SIDA AUMENTA A'AS IHA TIMOR-LESTE


Tuir dadus husi KNK-HIV/SIDA(2022), informa katak kazu HIV/SIDA hamutuk 1582 kazu, husi numeru hirak ne’e, ema ne’ebe mate hamutuk 268, ema nain 814 mak halo hela tratamentu, no ema nain 500 mak dop out. No kazu ne’e kuaze aumenta kada tinan ho total 200-300 ba ema afetadu. No iha tinan 2023 númeru HIV-SIDA aumenta ba 1830 kazu ou ema ne’ebe hetan ona infeksaun ba iha human immunodeficiency virus (HIV) no acquired immune deficiency syndrome (AIDS), (MdS,2023). Bazeia ba dadus Estatistika husi Ministerio de Saúde, total husi kazu HIV-SIDA hamutuk 1830, husi numeru refere ema nain 192 mak mate ona, ema ne’ebe hala’o hela tratamentu hamutuk 307. Husi numeru ne’ebe mensiona iha leten, ema ne’ebe mak sofre HIV-SIDA maioria Jovem, no bazeia ba idade barak liu mak ho idade 15-45. Numeru hirak ne’e sa’e makas iha Timor-Leste kauza husi hahalok seksual livre. Alem de ne’e mos komunidade sira barak mak menus koñesimentu konaba hahalok seksual sira ne’ebe mak fo risku, prevensaun ba isin rua ne’ebe mak preparadu no mos moras transmisaun seksual. Tuir dadus estatistiku husi MdS, kazu HIV-SIDA barak liu hetan iha Munisipiu Díli, Covalima, Bobonaro, Ainaro no RAEOA.


HIV Human Immunodeficiency Virus hanesan virus patojenetiku ne’ebe maka bele halo Sistema imunidade ema ida nian sai fraku. HIV halo infeksaun no estraga selula CD4 ne’ebe maka iha funsaun importante ba ema nia isin, karik la hetan atendimentu kontinua, HIV bele to’o estadiu ikus no hamosu kondisaun ida ne’ebe hanaran AIDS ou Acquired Immune Deficiency Syndrome. AIDS hanesan grupu ida husi problema saúde ne’ebe kauza husi Sistema Imunidade fraku. 


  • SAIDA MAK HIV NO AIDS?
Human Immunodeficiency Virus ou HIV hanesan tipu virus ida ne’ebe mak bele hamosu moras seriu ba ema ida. HIV hanesan virus ida ne’ebe ataka ba Sistema Imunidade ema nian. Klaru liu Human Immunodeficiency Virus (HIV) ataka liu ba selula ran mutin ne’e mak ho inisial T ou CB4. Iha ne’ebe selula ne’e rasik, iha funsaun importante atu proteje imunidade isin nian husi virus no bakteria ne’ebe mak halo infeksaun ba isin.

Karik la halo atendimentu ho lalais infeksaun husi HIV ne’e bele dezenvolve to ba iha stadium ikus. Stadium ikus husi HIV mak hanesan AIDS. AIDS ou Acquired Immune Deficiency Syndrome hanesan kondisaun ida ne’ebe ita nia Sistema Imunidade la iha ona kapasidade atu kontra infeksaun ne’ebe mak tama.


Husi liafuan seluk, diferensa entre HIV no AIDS haree liu ba iha nia kontextu. HIV hanesan virus ida ne’ebe mak halo Sistema imunidade sai fraku. Parte seluk, AIDS hanesan kondisaun ba iha problema saude ne’ebe resulta husi Sistema imunidade isin ne’ebe fraku.
Tan ida ne’e, ema ne’ebe mak moras HIV ou AIDS fasil atu hetan moras espesifiku sira hanesan TB ou Tuberculose, Infeksaun respiratoriu aguda ou IRA no tipu kankru balun nsst.

  • KAUZA TRANSMISAUN HIV NO AIDS
HIV hanesan virus ida ne’ebe kauza ba AIDS. Parte seluk, iha fator risku balun ne’ebe kauza ba transmisaun HIV mak hanesan tuir mai ne’e:
  1. Troka parseiru hodi halo relasaun sexual no la uza material kontrasepsaun.
  2. Uza daun ne’ebe mak ema seluk uza ona
  3. Transfusaun ran ne’ebe mak ho nia ekipamentus la esteril.
  4. Sofre moras transmisaun sexual seluk.
Transmisaun HIV so bele akontese bainhira iha kontaktu direita ho likidu isin husi sofrente (ema moras). Kontaktu likidu sira ne’e mak hanesan; ran, esperma, likidu vaginal, likidu husi anus, no mos susu been inan nian. HIV sei la bele transmite liu husi; anin, bee, kosar, kaben, mataben, susuk tata ou kontaktu fisiku.

  • SINTOMAS HUSI HIV NO AIDS
Moras HIV/AIDS bain-bain hamosu sintomas ne’ebe fahe ba etapa balun mak hanesan tuir mai ne’e:

1. Etapa primeiru
Etapa primeiru akontese bainhira virus HIV foin hahu ataka ba ema ne’ebe sofre. Jeralmente, ba iha etapa primeiru seidauk mosu iha tinan dahuluk. Sintomas husi HIV ba etapa primeiru mak hanesan:
  1. Fasil atu hetan moras Flu
  2. Isin manas
  3. Garganta moras
  4. Mosu kafuan mean iha isin
  5. Muskulus moras

2. Etapa segundu
Sintomas ne’ebe mosu ba iha etapa segundu sei hanesan mos etapa primeiru. Etapa segundu ne’e bain-bain sei kontinua ± durante tinan 10. Karik la halo tratamentu ba iha etapa segundu ne’e, virus refere sei distribui no estraga liu tan Sistema imunidade isin nian. Ema ne’ebe mak sofre HIV iha etapa segundu ne’e bele transmite virus ne’e ba ema seluk.


3. Etapa terseiru
Iha etapa terseiru ne’e, infeksaun HIV aumenta grave no tama ba fase AIDS. Ho ida ne’e, sintomas sira ne’ebe mosu mak hanesan:
  1. Isin manas ne’ebe mak ho tempu naruk, bele liu husi loron sanulu 10.
  2. Isin sempre sente fraku no la iha forsa.
  3. Defisil atu dada iss
  4. Infrenta problema diareia kroniku.
  5. Fasil atu hetan infeksaun husi fungus, virus, bakteria ne’ebe ataka ba iha kakorok no orgaun genital.
  6. Pezu isin nian tun ho drastiku tamba la iha vontade han.

  • TRATAMENTU HIV-SIDA
Antes hetan tratamentu, bain-bain mediku sira sei halo dignosa dahuluk hodi hatene klaru konaba HIV ne’ebe mak pasiente sofre. Iha ezaminasaun ne’ebe sei halo husi mediku atu halo diagnosa ba pasiente HIV mak hanesan teste anti-body, teste antigeniu, ezaminasaun ba selula CD4 no mos ezaminasaun ba HIV RNA. Karik pasiente ne’e, sofre moras HIV/AIDS, mediku sira sei halo atendimentu kliniku. Los duni katak moras HIV hanesan kondisaun ida ne’ebe mak sei hetan nia aimoruk hodi halo kurativu. Maibe mediku sira sei fo antiretroviral (ARV) hanesan etapa ida ba iha tratamentu HIV/AIDS.

Medikamentu ARV ne’e rasik ho objetivu atu hamenus dezenvolvimentu ba iha virus HIV. Funsaun husi ARV ne’e hodi hamenus viral load virus HIV. Ho nune’e, virus HIV sei la dezenvolve ann iha isin.

Liu husi tratamentu ARV ne’e ema ho HIV/AIDS bele hala’o moris normal hanesan ema ne’ebe saudavel. Durante konsumu ARV ho rutina, virus ne’e bele hetan presaun hodi nune’e la bele hada’et liu husi relasaun sexual no seluk tan. ho tratamentu rutina ne’e, feto ne’ebe ho HIV bele halo planu gravida ou isin rua no partus sei la halo transmisaun ba iha bebe. Ho nune’e, presija halo ezaminasuan rutina no hetan asistensia husi mediku.

Nune’e de’it rezumu badak no dadus husi HIV/AIDS ne’ebe mak ita presija atu hatene. Konkluzaun badak husi HIV mak hanesan virus ida ne’ebe bele transmite liu husi likidu isin husi pasiente. Tan ne’e importante tebes atu halo ezaminasaun HIV ho rutina liu-liu ba iha ema ne’ebe mak aktivu iha relasaun sexual. Ho nune’e, atendimentu ba iha infeksaunba HIV hahu agora atu prevene komplikasaun husi moras seluk.


Hakerek husi

Sonia Castro de Jesus Paixão Luan, L.Enf
Clavio António Mendes Belo, L.Ed

Tidak ada komentar:

Posting Komentar